Taevane põrgu 2000

2000. a. Viimsi Laidoneri pargis

Pealavastaja-koreograaf - Maido Saar
Stsenarist ja lavastaja - Külli Talmar
Helilooja ja muusikajuht - Kalle Erm
Laulusõnad - Leelo Tiisvelt
Kunstnik - Kristel Värv

Lõuna-Eesti publik oli saanud kolmel aastal nautida suurepäraseid, peamiselt pärimusmaterjalil põhinevaid tantsuetendusi. Aeg oli küps, et teha kannapööre, ja korraldada noorte tantsijate suvelaager ka Põhja-Eestis.

PÖÖRANE MÕTE luua tantsuetendus W. Goldingi romaani Kärbeste Jumal ainetel küpses tasapisi. Kui Maido Saar oma ideest Kalle Ermile rääkis, oli näpp kuradile antud. Varsti oli selge, et lihtsalt tantsuetendusega asi ei piirdu. Muusikaline materjal andis välja muusikali mõõdu, mis nõudis korralikku stsenaariumi, lavastajat, näitlejaid. Lähim näiteseltskond oli Viimsi Kooliteater ja Külli Talmar võttis väljakutse vastu.

Tänu Viimsi muuseumide direktorile Mati Raalile leiti J. Laidoneri mõisa pargis otse mõisahoone taga etenduse jaoks sobiv plats, mida ka kohe korrastama asuti.

Etenduse stsenaarium sündis valuliselt, läbi pikkade vaidluste teemal, kuidas noored näitlejad ja tantsijad mõistaksid, mis asja nemad suvel Viimsis ajama hakkavad, ning kuidas teha 20. sajandi kirjandusklassika paremikku kuuluv teos läbi muusikali tänapäeva publikule arusaadavaks.

Töö käigus tekkis mitmeid põhimõttelisi erinevusi teose ja stsenaariumi vahel ning oli selge, et pealkirja Kärbeste Jumal kasutada pole õigust. Peale ühte proovi anti näitlejatele paber ja pliiats ning paluti pakkuda pealkirja variante. Sobivaimaks osutus Laura-Madleen Vaariku Taevalik põrgu, millest lõppvariandina kujunes Taevane põrgu.

Mais alustati proovidega ja juuni alguses kogunesid viimsikad ja leekad esimesse ühisesse ja äärmiselt viljakasse proovilaagrisse Neemel.

Juunikuu ainsatel kuumadel päevadel istus muusikute, lauljate ja helindajate seltskond umbses stuudios ja tegi muusikapõhju. Juuni lõpus mürisesid laidoneri pargis traktorid ja buldooserid. Juuli keskpaigas toimus taas proovilaager, nüüd juba Viimsis. Juunis-juulis rallis Maido Saar mööda Eestit ja tegi eeltööd. Kõigi osavõtvate rühmade juurde ta siiski kahjuks ei jõudnud.

1. augustil kogunes Viimsisse 450 noort inimest ja hakkas sündima vabaõhumuusikal Taevane põrgu.

PÖÖRDUMINE WILLIAM GOLDINGI POOLE
Teie aegumatu teos jutustab inimeses endas peituva kurjuse mõjul sündinud hirmsatest sündmustest 20. sajandi keskpaigas. Romaani sümbol Kärbeste Jumal on inimene ise kogu oma julmuses, kuid tõenäoliselt saab see koletisest jumal iga järgmise lugejate põlvkonna jaoks uue tähenduse. Muusikalis Taevane põrgu on see joovastav taim, mis inimese kurjuse valla päästab.

On sel üldse tähtsust, mis vallandab kurjuse või mille vallandab kurjus: sõja, majanduskriisi, jalgpallihuligaansuse, arvutihäkkerluse, narkomaania… Ükski jumala taim siin päikese all pole määratud inimest hävitama, miks hakkas inimkond siis valu leevendamiseks loodud taime kasutama iseenda vastu? Me loome koletisi omaenda koletislike mõtete ja tegudega tõepoolest tänu võimetusele mõista omaenda olemust.

Muusikali lõpus pakub inimese poolt kurjaks mõeldud taim ainsatele veel mõistuse säilitanud olenditele kaitset iseenda ohvrite eest, andes mõitsa, et pääsetee on siiski olemas. Ja lootus jääb. Muusikali Taevane põrgu loojad.

/Muusikali Taevane põrgu kava, koostanud Leelo Tiisvelt/

"Lõpetada tahaksin selle loo aga tänu- ja imetluskummardusega hoopiski tasuta toimunud vabaõhuetenduse loojaile. 5. augustil Viimsi mõisaõues mängitud-tantsitud eesti originaalmuusikal "Taevane põrgu" (Maido Saar, Külli Talmar, Leelo Tiisvelt, Kalle Erm), milles osales 450 noort tantsijat üle kogu Eesti, Viimsi kooliteater ja Mikk Mikiver, ületas nii pealehakkamise hulljulguselt kui sellega proportsioonis olnud teostuse tubliduselt küll normaalse kunstilise kujutlusvõime piirid."

/Jaak Allik "Suveteater ´00. Ülevaatlikult.", "Sirp" 11. august 2000/

Kogu muusikal jäädvustati ka CD-le, solistina osales Hanna-Liina Võsa.